Influensia Nivel Edukasaun Inan-Aman Ba Aproveitamentu Estuda Matematika Alunu
DOI:
https://doi.org/10.64042/jeducih.v2i1.16Keywords:
nivel edukasaun, inan-aman, aproveitamentu estuda, alunu sira, matemátikaAbstract
Objektivu hosi peskiza ida ne’e mak, atu hatene iha ka la’e influénsia nivel edukasaun inan-aman ba aproveitamentu estuda matemátika alunu klase da-10 ciência tecnologia iha Ensino Secundário Cristal Balide. Populasaun iha peskiza ida-ne’e hamutuk na’in 220, amostra hamutuk nain 74. Amostra ne’e foti uja teknika sampling cluster nune’e peskizadora foti turma ida husi populasaun ne’ebé iha. Tekniku halibur dadus iha peskiza ida ne’e mak hanesan, observasaun, dokumentasaun no kestiunáriu, no teknika analiza dadus ne’ebé uja mak hanesan, teste validade no konfiabilidade, teste pre-kriteriu kompostu hosi teste normalidade no linearidade, no teste ipóteze. Hosi rezultadu tryout ne’ebé mak hala’o hatudu katak item hotu hosi variável nivel edukasaun inan-aman no aproveitamentu estuda matemátika alunu sira nian tama iha kategoria válidu no fiabel. Husi rezultadu teste normalidade ba variável nivel edukasaun inan-aman hatudu katak dadus ho distribusaun normal tamba valor χ2sura < χ2tabela ka 18.757 < 21.03. Rezultadu hosi variável aproveitamentu estuda mós hatudu katak dadus ho distribusaun normal tamba valor χ2sura < χ2tabela ka 20.864 < 21.03. Hosi teste pre-kritériu daruak hatudu katak rezultadu teste hosi variável nivel edukasaun inan-aman no aproveitamentu estuda tama iha kategoria linear, tamba bazeia ba valor Fsura kiik liu husi Ftabela (1.816 < 1.915). Rezultadu teste ipóteze hatudu katak valor Fsura = 133.379 > Ftabela = 39.74, ida ne’e siknifika katak nivel edukasaun inan-aman fó influensia ba aproveitamentu estuda matemátika alunu klase da-10 ciências tecnologias iha Ensino Secundário Cristal Balide. Hosi peskiza ida-ne’e mos hatudu katak aproveitamentu estuda alunu sira nia hetan influensia ne’ebé bot (64.90%) husi nivel edukasaun inan-aman.





